Pärandkultuur
Laulasmaa
Rahvusarhiivis oleval kaardil oli märgitud Laulasmaa juba 1899 aastal. Teised kaardid olid 19.saj teisel poolel. Kui ma õigesti aru sain, siis oli ta sellel ajal juba hinnatud suvituskoht. Maa ametil uurisin 1939 aasta kaarti.
Laulasmaa ja Meremõisa piirialal, kus Keila-Joa–Kloogaranna maantee hakkab merest eemalduma, asub teest paarikümne meetri kaugusel suur pragunenud rändrahn ja ohvrikivi – Aidakivi (ümbermõõt 19 m ja kõrgus 4 m). Rahnu tuntakse ka Kalevipoja kivina, sest Kalevipoeg olevat selle siia visanud Leetse rannast. Pangaservalt alla mere äärde pääseb siin mitmest kohast üsna hõlpsasti.
Laulasmaa kohanimi tuleneb siinse kandi laulvatest liivadest. Tõepoolest, liival astudes tekib vahel omalaadne madal heli, mida oleks ehk siiski ausam kriginaks nimetada. Neid helisid on püütud ka teaduslikult seletada. Nii Laulasmaal kui ka Lahepere lahe sügavamas sopis Kloogarannas annavad luiteliivadele värvi ja kinnistavad neid kohati väga kogukad kurdlehise roosi puhmad. Laulasmaal katavad need kõrgvee piiril männimetsa serva lausaliselt.
Laulasmaa ja Meremõisa piirialal, kus Keila-Joa–Kloogaranna maantee hakkab merest eemalduma, asub teest paarikümne meetri kaugusel suur pragunenud rändrahn ja ohvrikivi – Aidakivi (ümbermõõt 19 m ja kõrgus 4 m). Rahnu tuntakse ka Kalevipoja kivina, sest Kalevipoeg olevat selle siia visanud Leetse rannast. Pangaservalt alla mere äärde pääseb siin mitmest kohast üsna hõlpsasti.
Laulasmaa kohanimi tuleneb siinse kandi laulvatest liivadest. Tõepoolest, liival astudes tekib vahel omalaadne madal heli, mida oleks ehk siiski ausam kriginaks nimetada. Neid helisid on püütud ka teaduslikult seletada. Nii Laulasmaal kui ka Lahepere lahe sügavamas sopis Kloogarannas annavad luiteliivadele värvi ja kinnistavad neid kohati väga kogukad kurdlehise roosi puhmad. Laulasmaal katavad need kõrgvee piiril männimetsa serva lausaliselt.
