Minu reisikaart Läänemaal
Marimetsa looduskaitseala
Marimetsa soo võeti kaitse alla 1981. aastal. Marimetsa on üks Lääne-Eesti vanimaid ning tüüpilisi väheliigestatud pinnamoega lagerabasid. Kogu soo hõlmab ligikaudu 5000 hektarit [5], sellest valdava osa hõlmab älve- ja laukarikas raba. Suuremad laukad on sadakond meetrit pikad ning 3–4 meetrit sügavad, avar veesilmadega maastik pakub maalilist vaatepilti. Sood ääristavad metsaga kaetud luitevallid. Kohati läheb raba üle siirdesooks, siin-seal kasvab üksikuid mände. Äärealadel leidub ka üsna liigirikast madalsood ning madalsoometsa.
Marimetsa looduskaitseala metsad on väga mitmekesised. Neid kasvab siin nii viljakal kui ka vaesel mullal, soometsadest kuivade nõmmemännikuteni. Raba ümbritsevad peamiselt okasmetsad, kuid idaservas leidub ka segametsi ning kinnikasvanud puisniite.
Kuigi Marimetsa raba on ümbritsetud kultuurmaastikest ja inimasustusest, elab siin haruldaseks jäänud linde. Rabas pesitseb kaljukotkas (I kaitsekategooria), soo servaaladel on sobivaid elupaiku leidnud metsis (II kategooria). Siin teevad rändepeatusi sookured ning pesitseb mitmekesine raba- ja metsalinnustik. Seetõttu on Marimetsa raba arvatud rahvusvaheliselt tähtsate linnualade (IBA) hulka. Teiste rabadega võrreldes pesitseb siin eriti palju kurvitsalisi. Eesti seisukohalt on see ala ka oluline väikekoovitaja, mustsaba-vigle ja rüüdi pesitsusala. Marimetsa rabas elab näiteks kümnendik Eesti väikekoovitaja-asurkonnast. Madalsoos pesitseb Euroopas haruldane soo-loorkull (II kategooria). Hanelistest on Marimetsas arvukaim piilpart.
Praegustes piirides (pindala 4600 ha) ja praeguse nime all on see kaitseala loodud 1997. aastal.Raja esimene osa on pinnasetee, mis kulgeb algul mööda kõrgepingeliini alust, seejärel üle heinamaa Marimetsa ojani ning edasi piki ojakallast teabetahvliga varustatud puhkekohani. Puhkekohast viib laudtee Marimetsa rabasse. Raja lõpus asub puitplatvormil 7,6 m kõrgune vaatetorn.Marimetsa rabas näed nii madalsood, siirdesood kui ka kõrgsood, ka linnustik ja taimestik on rikkalik.
Kronoloogia:
• 2003 valmis raja esimene 6 km ja 2 vaatetorni. Ehitati KIKi, Margus Tänava ja Risti vallavalitsuse rahaga. Ehitus jätkus KIKi toel aastani 2006.
• 2009 oli matkarada raskesti läbitav ja ohtlik. Valmis raja rekonstrueerimisprojekt.
• 2012. aasta sügiseni oli avatud lõunapoolne remonditud rajaosa, põhjapoolne osa ja vaatetorn demonteeriti.
• 2013 suleti rada külastajaile. •Risti–Virtsu maantee 3. kilomeetril keerata Rõumalt paremale (vt matkaraja liiklusmärki). 300 m pärast on parkimistasku, matkaraja skeem ja edasi on rada tähistatud viitadega.
• Raja alguses on 2 km pinnaseteed, mis kulgeb mööda kõrgepingeliini alust, seejärel üle heinamaa Marimetsa ojani ja piki ojakallast puhkekohani. Oja kaldal on kuusik. Edasi viib rada üle Kureselja Marimetsa rabasse. Rajal on kolm puhkekohta pinkidega.
• 2016. aasta jaanuari alguses paigaldatakse infotahvlid.
Marimetsa looduskaitseala metsad on väga mitmekesised. Neid kasvab siin nii viljakal kui ka vaesel mullal, soometsadest kuivade nõmmemännikuteni. Raba ümbritsevad peamiselt okasmetsad, kuid idaservas leidub ka segametsi ning kinnikasvanud puisniite.
Kuigi Marimetsa raba on ümbritsetud kultuurmaastikest ja inimasustusest, elab siin haruldaseks jäänud linde. Rabas pesitseb kaljukotkas (I kaitsekategooria), soo servaaladel on sobivaid elupaiku leidnud metsis (II kategooria). Siin teevad rändepeatusi sookured ning pesitseb mitmekesine raba- ja metsalinnustik. Seetõttu on Marimetsa raba arvatud rahvusvaheliselt tähtsate linnualade (IBA) hulka. Teiste rabadega võrreldes pesitseb siin eriti palju kurvitsalisi. Eesti seisukohalt on see ala ka oluline väikekoovitaja, mustsaba-vigle ja rüüdi pesitsusala. Marimetsa rabas elab näiteks kümnendik Eesti väikekoovitaja-asurkonnast. Madalsoos pesitseb Euroopas haruldane soo-loorkull (II kategooria). Hanelistest on Marimetsas arvukaim piilpart.
Praegustes piirides (pindala 4600 ha) ja praeguse nime all on see kaitseala loodud 1997. aastal.Raja esimene osa on pinnasetee, mis kulgeb algul mööda kõrgepingeliini alust, seejärel üle heinamaa Marimetsa ojani ning edasi piki ojakallast teabetahvliga varustatud puhkekohani. Puhkekohast viib laudtee Marimetsa rabasse. Raja lõpus asub puitplatvormil 7,6 m kõrgune vaatetorn.Marimetsa rabas näed nii madalsood, siirdesood kui ka kõrgsood, ka linnustik ja taimestik on rikkalik.
Kronoloogia:
• 2003 valmis raja esimene 6 km ja 2 vaatetorni. Ehitati KIKi, Margus Tänava ja Risti vallavalitsuse rahaga. Ehitus jätkus KIKi toel aastani 2006.
• 2009 oli matkarada raskesti läbitav ja ohtlik. Valmis raja rekonstrueerimisprojekt.
• 2012. aasta sügiseni oli avatud lõunapoolne remonditud rajaosa, põhjapoolne osa ja vaatetorn demonteeriti.
• 2013 suleti rada külastajaile. •Risti–Virtsu maantee 3. kilomeetril keerata Rõumalt paremale (vt matkaraja liiklusmärki). 300 m pärast on parkimistasku, matkaraja skeem ja edasi on rada tähistatud viitadega.
• Raja alguses on 2 km pinnaseteed, mis kulgeb mööda kõrgepingeliini alust, seejärel üle heinamaa Marimetsa ojani ja piki ojakallast puhkekohani. Oja kaldal on kuusik. Edasi viib rada üle Kureselja Marimetsa rabasse. Rajal on kolm puhkekohta pinkidega.
• 2016. aasta jaanuari alguses paigaldatakse infotahvlid.
