Käisin sõbrannaga Laulasmaa-Lohusalu matkarajal. Need on minu lapsepõlverajad. Imeline loodus, mõnus lõhn ja tore seltskond. Samas väga hea füüsiline tegevus. Maastik on liivane ja samblane. Käin seal paari kuu jooksul korra kindlasti. Ideaalis sooviks rohkem.
0 Comments
14. novembril toimus Harju Maakonnaraamatukogus Amandus Adamsoni 165. aastapäeva ja Ateljeemuuseumi 10. sünnipäeva tähistamine. Vaatasime koos dokumentaalfilmi "Amandus Adamson. Eluajad" Toimus tänuüritus meie näituse "Lelude küla" teostajatele ja mänguasjade annetajatele. „Lelude külas“ saab tutvuda valikuga kohalike inimeste lemmikmänguasjadest ja lugeda nendega seotud meenutusi. Näituse raames on avatud ka nostalgiline 90. aastate mängumaa, mis pakub pisematele rohket avastusrõõmu ja suurematele toredat ajarännakut. Sain jälle osa Kadri-ja mardipäeva programmist Harjumaa Muuseumis. Taaskord oli huvitav lastel teada saada vanade kommete kohta ning meisterdada endale isiklik kadri- või mardipäeva mask. Mängisime mänge, mõistatasime ning lapsed said lõpuks kommi süüa. 5. novembril käisime külas oma kursusega Markol Preeriakülas, kus tegime igaüks ettekande ühe uluki kohta. Väga huvitav oli kuulata ning samuti tekkis mõnus tunne lõkke ääres istudes ning samuti matk oli mõnus. Külalislahkust oli tunda lõpuni välja, sinna tahaks tagasi minna oma sõpradega. Mina tegin ettekande rebase kohta. 27. Septebril otsustasime perega külastada Pääsküla raba. Minu jaoks väga huvitav, kuid pereliikmed ei arvanud samamoodi. 11-aastane tütar küsis pidevalt kui kaua veel kõndida autoni, kaheaastane virises. Abikaasa oli rahulik ja ütles, et tema tuleks minuga kindlasti veel külastama erinevaid rabasid. Nägime pisikest rästikupoega, kes keset teed nautis ilma. Minu jaoks jäi aega väheks, et avastada ja pildistada ja nautida. Liiga palju segavaid faktoreid. Ilmaga väga vedas ning kodus tükk aega seisnud küpsised maitsesid lastele rabas väga.
Matk Oandul 25. Septembril käisime pärandkultuuri õppeaine raames Oandul. Esimene matkarada, mida läbisime oli 5.6 km pikk. See oli Sagadi-Oandu metsajuttude rada. Rada tutvustas metsaga seotud rahvapärimust, legende ning muinasjutte. Teine rada meeldis mulle väga. See oli Oandu pärandkultuuri rada ning see oli 3.4 km pikk. Teine rada oli nii mõnus. Seisin ja tõmbasin metsa õhku kopsudesse. Mustikad ja pohlad ümberringi, samuti seened ja samblad. Päeva lõpuks oli üle 18 tuhande sammu. See looduses viibimine on nii tervendav. Ikka igakord mõtlen, et meil on mida vaadata, need taimed, seened, marjad, puud, putukad ja rohelus. Võrratu! Sain motivatsiooni avastada veel matkaradasid enda kodupaiga lähedal.
|
AutorÕpin märkama ja hindama loodust. Tule minuga! Arhiiv
March 2021
Kategooriad |